Eesti järved
Eesti järved on loodusliku või kunstliku päritoluga siseveekogud, millel puudub otsene ühendus merega. Nad hõivavad umbes 5% riigi territooriumist. Eestis on umbes 1200 järve ja veehoidlat.
Järved on jaotunud ebaühtlaselt üle Eesti. Need on kõige levinumad riigi kagu- ja lõunaosas. Lääne- ja Kesk-Eestis on aga suuri alasid, kus ei ole järvi.
Eesti järvede päritolu
Valdav osa Eesti järvedest on looduslikku päritolu. Enamik neist on raba-, ranniku- või karstijärved. Mõned veekogud on tekkinud meteoriidi kukkumise tagajärjel, näiteks Kaali järv Saaremaal.
Eesti tehisjärved on tavaliselt endised karjäärid või kunstlikud veehoidlad. Neid kasutatakse magevee reservuaaridena. Siin on võimalik ka ujuda või kala püüda.
Kümme järve on riikliku järelevalve all. Need on: Peipsi järv, Võrtsjärv, Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgejärv, Pühajärv, Ullaste, Rõuge Suurjärv, Ehijärv, Viitna Pikkjärv ja Mullutu Suurjärv.
Eesti suurimad ja sügavaimad järved
Eesti suurimad järved on Peipsi järv ja Võrtsjärv. Esimene asub Ida-Viru ja Jõgeva maakonnades. See ületab ka piiri Venemaa Föderatsiooniga. Võrtsjärv asub Tartu, Viljandi ja Jõgeva maakonnade piiril.
Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim järv. See on 38 meetri sügavusel. Järv asub Võru maakonnas ja on selle üks tähtsamaid looduslikke vaatamisväärsusi.
Suuremat osa riigi järvedest võib nimetada madalateks. Nende sügavus ulatub harva 10 meetrini. Samas on Peipsi järv ainus täielikult laevatatav järv.
Eesti järved kalapüügiks
Peaaegu kõik Eesti järved sobivad kalastamiseks. Kala saab püüda nii väikestest metsa- ja linnajärvedest kui ka suurematest järvedest. Selleks on vaja saada luba, taotled seda digitaalselt kalaluba.ee veebilehte kaudu.
Peipsi järvel toimub kaubanduslik kalapüük. Kuid kalapüük on Euroopa kvootidega tugevalt piiratud. Kõige väärtuslikum liik siin on koha.
Eesti järvedes leidub haugi, ahvenat, särge, lutsu, karpkala, ahvenat ja muud kalad. Metsajärvedes leidub sageli ka linaskit. Muide, Eesti mageveekaladega saab tutvuda Järvemuuseumis, mis asub Tartumaal Võrtsjärve kaldal.
Ujumine Eesti järvedes
Paljud Eesti järved on suplemiseks sobivad. Mitmel neist on ametlikud rannad koos rajatistega. Kõige kuulsamad rannajärved on Viljandi järv, Peipsi järv, Harku järv, Maardu järv ja Pühajärv. Rannad on ka Rummu ja Männniku karjäärides.
Samuti saab ujuda Eesti metsa- ja rabajärvedes. Seda peaksite siiski tegema ainult siis, kui olete oma võimetes kindel. Mitteametlikes randades ei ole vetelpäästjaid ja õnnetuse korral ei ole kedagi, kes teid aitaks.
Peaksite meeles pidama, et järved on üsna sügavad. Need võivad olla kuni kolme meetri sügavusel vaid mõne meetri kaugusel kaldast! See on eriti oluline tehis- ja metsajärvedel. Lisaks võib järvepõhi olla mudane ja limane.
