Johan Laidoneri monument
Viljandi linna üheks visiitkaardiks on kindral Johan Laidoneri monument. See skulptuurne kompositsioon kujutab sõjaväevormis meest hobusel. Monument on Eesti jaoks ainulaadne, kuna vabariigi territooriumil pole midagi muud sarnast. Monumendi autor on Terje Ojaver.
Kes on Johan Laidoner?
Johan Laidoner on Eesti Vabariigi sõjaväelane ja riigitegelane, kes mängis XX sajandi 30. aastate riigi poliitilises elus suurt rolli. Ta sündis 31. jaanuaril 1884 Viljandi lähedal Raba talus. Olles saanud alghariduse Peterburis, alustas ta 1901. aastal sõjaväelist karjääri. Ta õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas allohvitseri auastmega.
Laidoner osales Esimeses maailmasõjas, edenes kiiresti teenistuses. Sõjaliste teenete eest autasustati teda Püha Georgi mõõgaga. 1916. aastal sai ta keiserliku armee kolonelleitnandi auastme. Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni, kui Ajutine Valitsus asus moodustama rahvusrügemente, juhtis ta eestlastest moodustatud Eesti diviisi.
Pärast Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ja sakslaste lahkumist Balti riikidest sai temast Eesti sõjaväe ülemjuhataja. Selles auastmes võitles ta Vabadussõjas. 1918. aasta kevadel ülendati ta koloneliks. 1920. aastal astus ta pärast Tartu rahulepingu sõlmimist tagasi. Pärast seda valiti ta Eesti Riigivolikokku.
Laidoner mängis olulist rolli diktatuuri kehtestamisel esimeses Eesti Vabariigis. Koos Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsiga viis ta 1934. aastal läbi riigipöörde. Selle tulemuseks oli autoritaarse võimu kehtestamine, parteide keelamine ja ajakirjandustsensuuri kehtestamine. Sellest hoolimata ei saanud vabariigis võimule just tänu Pätsile ja Laidonerile ultraparempoolsete ideede pooldajad vapsid, kelle ideoloogia oli lähedane natsi-Saksamaale ja Itaaliale.
Hoolimata abist Nõukogude vägede paigutamisel Eesti territooriumile 1940. aastal, vahetult enne vabariigi sisenemist NSV Liitu, ta arreteeriti ja küüditati Penzasse. Ta veetis oma ülejäänud elu laagrites, mõisteti „aktiivse kontrrevolutsioonilise ja nõukogudevastase tegevuse eest“ 25 aastaks vangi. Ta suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri linnas.
Fotogalerii
Huvitavad faktid
- Johan Laidoner sai Viljandi esimeseks aukodanikuks.
- Õhtuti monument on kaunilt valgustatud. Monumendi avamine toimus 22. juunil 2004.
Asukoht kaardil
Monumendid teistele Eesti sõduritele
- Tallinnas asub Johan Pitka mälestusmärk. Ta seisab Hirvepargis.
- Jõhvi linnas on Aleksander Tõnissoni monument. See oli Eesti Vabariigi tuntud sõjamees.
- Rapla linna püstitati brigaadikindral Märt Tiru büst.