Eesti Arhitektuurimuuseum

Eesti Arhitektuurimuuseum tutvustab riigi arhitektuurilugu läbi 20. sajandi. Püsiekspositsioon koosneb kuulsate hoonete makettidest. Näitus näitab Eesti arhitektuuri kujunemisprotsessi sõltuvalt poliitilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest protsessidest. Muuseum asub ajaloolises hoones.

Arhitektuurimuuseumi ajalugu

Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1. jaanuaril 1991, et dokumenteerida, säilitada ja mõista Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval. Asutus on Rahvusvahelise Arhitektuurimuuseumide Konföderatsiooni ICAM liige. Asutus alustas tegevust ajutistes ruumides Tallinna Vanalinnas aadressil Kooli tänav 7 – kollektsiooni eksponeeriti keskaegses Loewenschede tornis.

1996. aastal kolis muuseum Rotermanni soolalattu. Avamine toimus 7. juunil 1996. Muide, endine ladu on üks suuremaid paekivihooneid Tallinnas Rotermanni kvartalis. See on ehitatud 1908. aastal baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti järgi. Soola hoiti hoone võlvkeldris ja töödeldi teisel korrusel.

Soolaladu rekonstrueeriti aastatel 1995-1996 arhitekt Ülo Peili ja sisearhitekt Taso Mähari (mõlemad Urbel & Peil) projekti järgi. Seoses sellega, et 2005. aasta suvel kolis Rotermanni soolalaost kunstimuuseumi näitusesaal välja, toimusid arhitektuurimuuseumi elus suured muutused. Uhkete näitusesaalidega muuseum jätkab tegevust arhitektuuri- ja kunstikeskusena.

Muuseumi tänapäev

Eesti Arhitektuurimuuseum korraldab regulaarselt näitusi. Siin näidatakse kaunite, tarbe-, teatri-, moe- ja elektrooniliste kunstide meistrite töid (sh kunstiakadeemia aastanäitused). Lisaks osaleb Eesti Arhitektuurimuuseum koostöös teiste maailmakuulsate muuseumidega regulaarselt rahvusvahelistel näitustel ja temaatilistel üritustel.

Asukoht kaardil

Ahtri tn 2, Tallinn
Veebisait: arhitektuurimuuseum.ee

Huvitavad faktid

• Soolaladude ehitaja Christian Barthold Rotermann (1840–1912) oli üks Tallinna tuntumaid tööstureid, kes jätkas isa, samuti Christian Rotermann (1801–1870) tootmis- ja kaubandustegevusega samas kvartalis.
• Ta laiendas metalli- ja puidutöötlemise tootmist. 1879. aastal ehitas aurusaehoone, 1887. aastal asutas pastavabriku, 1888. aastal uue ärihoone Mere puiesteele ja seejärel teraviljaveski, mis kasvas Tallinna suurimaks.