Mälestusmärk Memento Mori
Kümnete tuhandete stalinistlike repressioonide ohvrite mälestus Narvas on jäädvustatud skulpturaalse kompositsiooniga Memento Mori. Ilmselt teab igaüks, et see ladinakeelne fraas kutsub meid üles mäletama surma. Rongijaama platsil on paigaldatud hiiglaslik, kaheks lõigatud lohk, mille ühele osale on nikerdatud kristlik rist.
Mälestusmärgi tähendus
Nõukogude võimu ajal toimus Eestis kokku neli massiküüditamist. Esimene toimus 14. juunil 1941. aastal. Rohkem kui 10 000 inimest küüditati vabariigist kaubavagunites Siberisse. Viimane massiküüditamine toimus 1949. aasta märtsis.
Kokku küüditati Eestist kümne aasta jooksul ligi 60000 inimest, paljud neist kadedate ja pahatahtlike inimeste valekaebuste tõttu. Pärast Stalini surma ei allutatud eesti rahvast repressioonidele.
Ešelonid represseeritutega Eestimaa eri piirkondadest läbisid Narva. Linn oli tunnistajaks kümnetele tuhandetele purustatud inimsaatustele. Paljud neist olid süüdi vaid soovimatuses alluda kollektiviseerimisele ja soovis säilitada oma iseseisvat riiki.
Mälestusmärgi ajalugu
Küüditamiste ohvridele pühendatud mälestusmärk Narvas avati 14. juunil 1992. Mälestusmärgi hall graniit sümboliseerib inimkannatusi. Stalinistliku režiimi ohvrid olid eri rahvusest inimesed.
Monumendi kõrvale paigaldatud mälestusplaadil on nikerdatud kaks kuupäeva: „14.06.1941“ ja „25.03.1949“. Need on kõige massilisemate küüditamiste kuupäevad. Monumendi autorid on skulptor E. Keller ja arhitekt Vladimir Orlov.
Asukoht kaardil
Mälestusmärgi aadress:
Vaivara tn, Narva
Muud repressioonide ohvrite mälestusmärgid
- Peamine repressioonide ohvrite mälestusmärk asub Tallinnas. Selle nimi on Kommunismiohvrite memoriaal 1940-1991 ja see asub Pirital.
- Ebatavaline on Läänemaa Risti küüditatute mälestusmärk. See on tehtud ristuvate raudteerööbaste kujul.
- Kärdla linnas on Mälestusmärk II maailmasõjas hukkunud hiidlastele. Pöörake sellele tähelepanu, kui sõidate Hiiumaale, see on seda väärt.