Tallinn

Tallinna linn, Eesti Vabariigi pealinn, on riigi äri- ja kultuurielu keskus. Samuti on see Eesti kõige populaarsem turismisihtkoht. Linn asub Soome lahe ääres Läänemeres ja geograafiliselt kuulub Põhja-Eestisse.

Pealinna rannajoon ulatub 46 kilomeetrini. Linna piirides moodustuvad kolm poolsaart: Kopli, Kakumäe ja Paljassaare, mida ümbritsevad neli lahte. Tallinna lähim naaberriigi pealinn on Helsingi, Soome pealinn, mis asub vaid 80 kilomeetri kaugusel. Tallinna ja Riia vaheline kaugus on 308 kilomeetrit ning Tallinnast Peterburi on 368 kilomeetrit.

Info linnast

Kui palju inimesi elab Tallinnas?

Tallinna rahvaarv

2024. aasta 1. oktoobri seisuga elas Tallinnas 461 731 inimest. Sellised andmed esitab Eesti rahvastikuregister. Viimase, 2021. aastal läbi viidud rahvaloenduse andmetel koosnes Eesti pealinna elanikkond 54,4% naistest ja 45,6% meestest. Tööealiste, vanuses 15–64 aastat, osakaal elanikkonnas on 65,9%.

Tallinna rahvastiku rahvuslik koosseis jaguneb järgmiselt: eestlased (52,9%), venelased (35%), ukrainlased (3,8%), valgevenelased (1,6%) ja teised rahvused. Alates 2022. aasta veebruarist on linna ukrainlaste arv kasvanud märkimisväärselt sõjapõgenike arvelt. Eeldatakse, et ukrainlaste arv on kahekordistunud, kuna linna elanike koguarv on 2022. aastast kasvanud 16 729 inimese võrra (2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli elanike koguarv 445 002) ning suurim kasv on toimunud just ukrainlaste kogukonnas.

Eestis on pikaajaline tava jagada inimesi keelelise kuuluvuse järgi. Venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi ning väiksemaid armeenlaste, grusiinide ja juutide kogukondi loetakse sageli vene keelt kõnelevaks elanikkonnaks. Seega moodustavad venekeelsed Tallinna elanikkonnast umbes 49%, mis tähendab peaaegu poolt kogu elanikkonnast. Märkimisväärne osa venekeelsest elanikkonnast on kas kodakondsuseta või on Venemaa kodanikud, kellel on Eestis alaline elamisluba.

Eestlaste osakaal linna elanikkonnas on püsinud aastakümneid stabiilsena. Venelaste arv on viimase 20 aasta jooksul, ajavahemikus 2004 kuni 2024, vähenenud 38%-lt 35%-le. Osaliselt on see tingitud sellest, et eestikeelse kogukonnaga integreerunud lapsed on kaotanud rahvusliku identiteedi ja hakanud end eestlasteks pidama. Kuid paljud on lihtsalt kolinud teistesse Euroopa riikidesse või asunud elama Venemaale.

Mis nime all oli Tallinn varem tuntud?

Tallinna ajaloolised nimed

Tallinna linna mainiti esimest korda araabia ränduri ja kartograafi Abu Muhammad al-Idrisi kroonikas aastal 1154. Ta märkis Soome lahe rannikul asuva asula nimega qlwry või flwry. Neid nimetusi saab lugeda kui Kaleverü või Qaleweny. Vene kroonikas on Tallinna mainitud nime all Kolõvan.

Keskajal oli linn tuntud nimega Lindanise. Ajaloolistes dokumentides leidub selle nime erinevaid kirjapilte: Lydanise, Lyndanise, Lyndanisse, Lindanäs ja isegi Ledents vene kroonikates. Kuid need on oma olemuselt kõik samatähenduslikud.

13. sajandist alates sai linn nime Reval ümbritseva ala, tänapäeva Vanalinna kohal asuva Revalia provintsi järgi. Seda nime kasutasid esialgu sakslased, kuid hiljem levis see ka teistesse keeltesse ja venekeelses variandis muutus nimeks Revel. Nimi Reval püsis ametlikuna kuni 1918. aastani.

Huvitav on, et Saksamaal kasutati Revali nime ka pärast linna ametlikku ümbernimetamist Tallinnaks. Isegi Teise maailmasõja ajal, mil linn oli Saksa vägede poolt hõivatud, kasutati nime Reval nii trükistes kui ka näiteks tänavasiltidel ja viitadel.

Nimi Tallinn on ametlikult kasutusel alates 1918. aastast. Esialgu oli eesti keeles kasutusel nimetus Tallinna. Tänapäevane nimetus Tallinn hakati kasutama alates 1933. aastast. 1989. aastast kehtib Eestis nõue kirjutada linnanimi Tallinn vene keeles (Таллинн) kahekordse “н”-ga lõpus. Samas, vastavalt vene keele reeglitele ja portaalis gramota.ru esitatud andmetele peetakse õigemaks kirjutada nimi ühe “н”-ga.

Venekeelne variatsioon linnanime kirjapildist Tallinn on ainus, mis põhjustab ühiskonnas vaidlusi ja tõmbab riigiametnike tähelepanu. Linnanime kirjapilti teistes keeltes ei reguleerita ega vaidlustata, isegi kui see erineb oluliselt Eestis aktsepteeritud normist.

Näiteks kirjutatakse Tallinn araabia keeles تالين, valgevene keeles Талiн, armeenia keeles Տալլին, sloveeni keeles Talin, ukraina keeles Таллін, läti keeles Tallina ja leedu keeles Talinas. Rahvusvahelistes ilmaprognoositeenustes ja Google’i venekeelses versioonis kasutatakse kirjapilti Таллин.

Miks linna nimetakse Tallinnaks ja kust see nimi pärineb?

Nime päritolu

Levinud on arvamus, et Tallinna tänapäevane nimi pärineb sõnadest Taani linn. Algupäraselt kõlas see kui Taanilinnus, tähendades Taani kindlust (Tanin Lydna ja Talyna). Ajaloolistes dokumentides on see esmakordselt mainitud 1536. aastal kui tallyna lynnhall. Nii kirjutas selle üles linnakirjutaja Johann Sulstorp, kui eestlased andsid truudusvande Liivi ordu meistrile Hermann von Brüggeneyle.

Nimi Tallinn, mis on tänapäeval tuntud, kasutas esmakordselt Pühavaimu koguduse pastor Johannes Kohsen. 7. detsembril 1670 kirjutas ta selle üles eesti keelse matusekoraalis Niguliste kiriku pastori Gotthard von Rentelni mälestuseks, kes suri katku tagajärjel.

Millised linnaosad on Tallinnas?

Tallinna haldusjaotus ja linnaosad

Halduslikus mõttes on Tallinn jagatud kaheksaks linnaosaks. Iga linnaosa juhtimist korraldab linnaosa valitsus, mille eesotsas seisab linnaosavanem. Linnaosad jagunevad omakorda väiksemateks piirkondadeks ehk asumiteks.

Linnaosad

  • Haabersti (hõlmab asumid Õismäe, Väike-Õismäe, Kakumäe, Rocca al Mare, Veskimetsa, Astangu, Mäeküla, Mustjõe, Vismari, Tiskre, Haabersti);
  • Kesklinn (hõlmab Vanalinna, Sadama, Kadrioru, Raua, Torupilli, Kassisaba, Uus Maailma, Veerenni, Kitseküla, Luige, Juhkentali ja Aegna saare);
  • Kristiine (hõlmab Lilleküla, Tondi ja Järve);
  • Lasnamäe (hõlmab Paevälja, Loopealse, Katleri, Kuristiku, Priisle, Kurepõllu, Laagna, Tondiraba, Mustakivi, Seli, Väo, Sõjamäe, Ülemiste, Sikupilli, Pae);
  • Mustamäe (hõlmab Kadaka, Mustamäe, Sääse ja Siili);
  • Nõmme (hõlmab Vana-Mustamäe, Laagri, Pääsküla, Kivimäe, Hiiu, Rahumäe, Nõmme, Männiku, Liiva ja Raudalu);
  • Pirita (hõlmab Merivälja, Mähe, Lepiku, Laiaküla, Pirita, Maarjamäe, Kose, Kloostrimetsa, Iru);
  • Põhja-Tallinn (hõlmab Kopli, Paljassaare, Karjamaa, Sitsi, Pelguranna, Pelgulinna, Kalamaja, Merimetsa).

Tallinna suurim linnaosa on Lasnamäe, kus elab 119 312 inimest. Väikseim linnaosa elanike arvult on Pirita, kus elab vaid 19 716 inimest. Need andmed pärinevad Eesti rahvastikuregistrist seisuga 1. oktoober 2024.

Kliima iseärasused

Kliima

Tallinna kliima on üleminekuvööndis parasvöötme merelise ja mandrilise kliima vahel. Seetõttu on talv siin muutliku ilmaga ning suvi pigem jahe. Kuid mõnel nädalal suvekuudel võib õhutemperatuur tõusta üle 30ºC ning mõnel talvepäeval langeda alla -20ºC.

Aasta kõige soojem kuu on Eesti pealinnas juuli. Sellel perioodil on keskmine õhutemperatuur 21,5ºC. Kõige külmem kuu on jaanuar, kui termomeeter näitab keskmiselt –15,7ºC.

Kuidas linnas ringi liikuda?

Kuidas linnas ringi liikuda?

Tallinn on hästi arenenud ühistranspordivõrgustikuga linn. Pealinna registreeritud püsielanikele on sõit linnas tasuta. Linnavälistel elanikel ja turistidel tuleb sõiduks osta pilet. Pileti saab osta pangakaardiga validaatori kaudu, mis asub tavaliselt ühistranspordi eesukse lähedal. Juhtidelt pileteid osta ei saa.

Suveperioodil on linnas võimalik liikuda ka jalgratta või elektritõukerattaga. Tallinnas töötab mitu firmat, mis pakuvad jalgrataste ja tõukerataste renditeenust mobiilirakenduste kaudu. Tuntuim tõukerataste ja jalgrataste rendifirma on Bolt. Tallinnas saab sõita ka taksoga. Kõige mugavam on tellida takso mobiilirakenduse Bolt kaudu.

Selleks tuleb alla laadida rakendus, sisestada makseandmed ja tellida takso, märkides ära sõidu algus- ja lõpp-punkti. See on väga mugav, kuna välistab suhtlemise juhiga ja ei nõua sularaha kaasas kandmist.

Turismiinfo

Kuigi Tallinn on populaarseim turismisihtkoht Eestis, ei leia siit turistide rahvamasse. Välismaalastele on see linna suur eelis võrreldes teiste turismisihtkohtadega. Igal aastaajal ja peaaegu igas Tallinna paigas tunnete end mugavalt ja leiate võimaluse privaatsuseks.

Privaatsus on Tallinna ja kogu Eesti turismi peamine eelis! Siit ei leia pealetükkivaid suveniirimüüjaid ja kutsujaid, sest selline käitumine pole kohalikele omane. Kohalikud suhtuvad teineteisesse austusega ega häiri tühiste asjade pärast.

Mida kindlasti vaadata?

Tallinn on ligi tuhandeaastase ajalooga linn. Siin suhtutakse oma ajalukku hoolivalt ja tuntakse rõõmu, kui see kedagi huvitab. Samas soovivad linna elanikud, et külastajad austaksid seda, mis neile kallis on.

Tallinna külastuse ajal soovitame soojalt külastada Vanalinna, tutvuda keskaegsete kirikute ja õigeusu kirikutega, jalutada Pirita ja Reidi tee promenaadidel, tunnetada Telliskivi loomelinnaku, Rotermanni kvartali ja Noblessneri sadamalinnaku atmosfääri. Leidke aega jalutamiseks Kadrioru pargis ja Kalamaja piirkonnas, külastage botaanikaaeda ja Tallinna loomaaeda.

Kuhu kindlasti minna?

Tallinnas tegutseb mitu tosinat muuseumi. Paljudes neist on ekspositsioon interaktiivne, mis tähendab, et külastajad saavad mitte ainult vaadata eksponaate, vaid ka nendega suhelda. See on eriti huvitav lastele, kuna osalemine pakub neile rohkem kui pelgalt vaatamine.

lennusadama muuseum

Lennusadam

Lennusadama muuseum on interaktiivne meelelahutuskompleks Tallinnas. See asub Kalamaja piirkonnas ...
kumu

KUMU

KUMU on Tallinna muuseum, mis asub Kadrioru pargis. See on ...
proto avastustehas tallinnas

Proto Avastustehas

Proto Avastustehas on kaasaegne virtuaalreaalsuse keskus Tallinnas. Ta asub populaarses ...
eesti vabaõhumuuseum

Eesti Vabaõhumuuseum

Tallinna Vabaõhumuuseum Rocca-al-Mares on tuntud ka kui Eesti Elu Etnograafiamuuseum ...
eesti filmimuuseum tallinnas

Filmimuuseum

Eesti Filmimuuseum tutvustab kinoajalugu. Interaktiivne näitus võimaldab sukelduda mängufilmide tegemise ...
suur tõll muuseumlaev lennusadamas

Suur Tõll

Aurujäämurdja Suur Tõll on Eesti mereväes legend. 2014. aastal sai ...
VAATA KÕIKI MUUSEUME

Parim aeg Tallinna külastamiseks

Tallinnas on kaks turismihooaja kõrghetke. Esimene kestab kogu suve, alates mai keskpaigast kuni augusti lõpuni, ja teine on detsember. Suvel toimuvad linnas suurüritused, mis on huvitavad nii kohalikele kui ka turistidele, ja talvel tulevad külalised külastama jõuluturgu, mida paljud mainekad turismiväljaanded on korduvalt Euroopa parimaks nimetanud.

Aasta kõige ebasobivam aeg Tallinna külastamiseks on veebruarist aprilli keskpaigani ja november. Sel ajal on siin pime ja külm. Sageli sajab vihma ja teeäärne määrdunud lumi ei jäta ilmselt meeldivat mälestust.

Kuidas Tallinna tulla?

Tänapäeval on Tallinnal lennuühendus suuremate Euroopa linnadega. Soomest ja Rootsist saab siia tulla nii lennukiga kui ka parvlaevaga. Rahvusvaheline raudteeühendus Tallinna ja teiste linnade vahel puudub.

Samuti saab Tallinnasse tulla mugava bussiga. Pealinnal on bussiühendus Riiaga, Vilniusega, samuti Soome, Poola ja Saksamaa linnadega.