Rapla
Rapla on linn Eestis, Rapla maakonna halduskeskus. Kuni 1935. aastani kandis see saksakeelset nime Rappel. Tänapäeval elab linnas veidi üle 5000 elaniku. Rahvusest on 95,5% eestlased ja 2,6% venelased.
Raplas on sündinud kuulus eesti muusik Raimond Valgre ja legendaarne laulja Anne Veski. Läbi linna voolab Vigala jõgi. Rapla aktiivne areng algas 19. sajandil ning selle ajalugu ulatub tagasi keskaega.
Turismiinfo
Rapla peamine vaatamisväärsus on keskaegne Maarja Magdaleena kirik. Linnas on ka ebatavalisi monumente ja skulptuure. Suurepärane koht jalutuskäikudeks on jõepromenaad.
Rapla ümbruses on samuti huvitavaid kohti. Nende hulka kuuluvad Mukri raba ja Jalase-Sõbesoo matkarajad. Paarkümmend kilomeetrit linnast eemal asub Varbola linnus. Kultuurilise tähtsusega on Hagudi mõis lähimas eeslinnas.
Transport Raplasse
Raplasse saab sõita bussiga või rongiga. Rongid sõidavad läbi linna Tallinnast Türile ja Viljandisse. Bussid saabuvad linna bussijaama.
Asukoht kaardil
Vaatamisväärsused
Linna lühiajalugu
Rapla ajalugu ulatub tagasi keskaega. Sel ajal valitsesid seda maaomanikud ja kohalikud harisid oma põlde. Esimest korda mainitakse seda kohta 1241. aastal. Seda on mainitud Taani hindamisraamatus “Rapali küla kaheksa haritava põllu” all. Samal XIII sajandil asutati siin esimene kogudus.
Rapla arengu tippaeg oli 19. sajandi teisel poolel. Siia asusid elama kaupmehed, käsitöölised ja aadlikud. Esimene apteek avati 1866. aastal, kool avati 1868. aastal, haigla ehitati 1888. aastal ja 1899. aastal avati tellisetehas. Oluline sündmus linna elus oli kitsarööpmelise raudtee rajamine, mille jaam avati 1900. aastal.
Nõukogude ajal oli Rapla linn Rapla rajooni keskus. Linn eksisteeris sellisena kuni impeeriumi lagunemiseni 1991. aastal. Linna uus elu algas 1993. aastal, kui ta sai esimest korda täielikud linnaõigused. Siit mitte kaugel, vaid mõne minuti autosõidu kaugusel asub Hagudi mõis, mis on kuulus suure vene meresõitja Adam Johann von Krusensterni sünnikodu 1770. aastal.